Robotex 2016 on juba 16. korda toimuv Euroopa suurim kolmepäevane robootikasündmus, mis tänu heale järjepidevale meediakajastusele on tuntud kõikidele eestlastele ja ka paljudele robootikaentusiastidele välismaalt.

Robotexil oli 40 temaatilist töötuba, kuhu mahtus 3000 last ja täiskasvanut. Esmakordselt oli suurt rõhku pandud abiturientidele suunatud töötubadele. Samuti oli eraldi töötoad lastevanematele.

Töötubasid aitas korraldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 perioodil meetme tegevuse „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ raames. Meetme tegevuse üheks eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast ja selle mitmekülgsetest rakendamise võimalustest ning seeläbi aidata kaasa IKT alase hariduse populaarsuse tõusule. 

Robotexi üheks suunaks on pakkuda praktilist ning käelist robotitega seonduvat tegevust ka neile, kellel endal ehitusalased teadmised puuduvad või pole võimalust antud alaga tegeleda. Töötubades viiakse läbi erinevaid robootikaga seonduvaid seminare ning õpetatakse reaalset programmeerimist ning robotiehitust. Mõnede töötubade lõpptulemusena valminud robotitega korraldatakse ka minivõistlused.

Midagi põnevat leidus kõigile, kes oli huvitatud robotitest ja robootikast, olenemata vanusest või eelnevatest oskustest!

Meie koolist käis Robotexi uurimas neli 7. klassi õpilast (Artjom, Tuuli, Rain ja Karl Martin) koos juhendajaga (õp Ragne). 

Õpilased meenutavad Robotexi nii:

Rain: "Robotex oli väga huvitav koht. Sõitsime sinna õp Ragne autoga ja pärast seda läksime edasi bussiga. Kui kohale jõudsime, siis olime natuke eksinud, aga lõpuks leidsime õige koha. Robotex oli nagu turg, kus müüdi erinevat tehnoloogiat. Seal müüdi ka Legosid, droone, roboteid ja teisi asju. Seal sai heeliumi hingamist proovida. Pärast seda läksime töötuppa. Ma olin natuke pettunud töötoa üle. "

 

Tuuli: "Robotexil oli päris äge. Seal oli väga palju asju mida sai vaadata ja proovida. Kurb oli ainult see, et me ei saanud minna oma põhitöötubadesse, sest need olid hoopis teises hoones ja me ei teadnud kuidas sinna minna. Ühte töötuppa me saime siiski minna, aga ma olin veidi pettunud kuna see oli suhteliselt igav. Kuid lõppkokkuvõttes mulle ikkagi meeldis Robotexil olla."

 

Artjom; "Robotex oli lahe. Me nägime uusi restorani roboteid, mida saab juhtida PS4 puldiga. Veel nägin rototite sumot. Saime väga head toitu ka."

 

Ragne Falilejev

 

 

15. detsember kell 12.00-13.00 toimub Kehtna Põhikooli saalis jõululaat, ostlema ja müüma on oodatud kõik, kes soovivad. Müüjatel tuleks registreerida end huvijuhi juures! Hiljemalt 13. detsembriks. Ostlema on oodatud ka lapsevanemad!

 

 

Balsnack kuulutab välja toreda ja vastutustundliku konkursi "Eesti kõige linnusõbralikum klass", milles osalevad koolide, klubide ja huviringide õpilased. Talve vältel lahendatakse erinevaid ülesandeid, mis suurendavad tähelepanu kodumaal talvituvatele lindudele, nende õigesti toitmisele ning hoolitsemisele.

Meie kooli 3. klass osaleb sellel konkursil. Novembrikuu ülesandeks oli meisterdada klassiga linnusöögimaja, pildistada oma tegevusi ja kirjutada lugu. Kolmanda klassi linnusöögimaja ehitus lugu saad like-ida ja vaadata siit: http://eestilapsed.ee/linnusoogimajade-ehituslugu/ Mida rohkem meeldimisi, seda suurem võimalus on meil võita. Ole hea ja anna oma hääl meie kooli õpilastele. Oleme väga tänulikud iga hääle eest.

 

 

Eva Pedaja: Osalesin kirjandusõpetajana projektis „Kirjanikud kooli! 2016“, nii et meid valiti välja ja saime külla kutsuda noortekirjaniku Aidi Valliku. 7. klass uuris varasemalt kahes arvutitunnis põhjalikult tema elu- ja loomelugu.  Paljud õpilased on lugenud tema raamatut „Kuidas elad, Ann?“, nii et kohtumist oodati huviga. Üritus toimus rahvaraamatukogu hubases ruumis 17. novembril.

Maie Kalmiste: Aidi Vallikuga oli kaasas ka Ott Vallik, kes on illustraator ja karikaturist ning muusik. Aidi ja Oti koostöös on valminud hulk toredaid lasteraamatuid, mida Aidi Vallik publikule ka näitas.

Aidi Vallik on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Alates 2004. aastast on ta vabakutseline kirjanik, kes räägib aktiivselt kaasa Eesti hariduselu puudutavates küsimustes.

Suurema populaarsuse kirjanikuna saavutas ta 2001. aastal, mil ilmus esimene noorsoojutustus „Kuidas elad, Ann?”, mis võitis peaauhinna Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsoojutuvõistlusel.

Ainest Anni-lugudeks andis aeg, mil Aidi Vallik töötas õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Külaline rääkis ka sellest, millist pahameelt see raamat ilmumise järel lapsevanemates ja õpetajateski tekitas, kuna väga paljud leidsid, et on teemasid, millest ei sobi avalikult rääkida ja tehtud vigu avalikkuse ette tuua. Vaatamata selle ilmusid raamatule ka järjed - „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007). Kas IV osa ka tuleb või mitte, ei julgenud autor lubada. Kunagi on käsikirjaga algust tehtud. Anni-lood käsitlevad murdeealiste probleeme – suhteid eakaaslaste ja vanematega, kokkupuuteid meelemürkidega ning keerukaid eneseotsinguid.

Vallik rääkis ka eriti põnevatest ja eriskummalistest ametitest, mida tal on tulnud täita, kõneles  noorematele lastele kirjutatud erinevatest raamatutest (fantaasialood, realistlikud loomalood, köitvad lasteluuletused), telesarjadest, milledele ta kaastööd teeb ("Saladused", „Suletud uste taga“) ning maakodust, elust maal ja muustki veel.

Kuulajad 6.-9. klassidest olid väga tähelepanelikud ning külalise räägitu oli huvitav nii neidudele kui noormeestele.

Eneli Umbsaar: Sain palju põnevat teada Anni-raamatute taustast, mida ma lugedes ei teadnud. Tore oli kuulata lugusid tema elust ja muudest ametitest, millega tahaks isegi tegelda. Märkasin, et kohtumine meeldis isegi poistele. Väga lahe oli!

Täna külastas Kehtna Rahvaraamatukogu Marko Kaldur kes on raamatu "Valge Tähekiire seiklused" autor. Kaasa oli tal ka raamatu peakangelane Tähekiir. 

See raamat pajatab lastele ja koerasõpradele, kuidas lumivalge samojeedi koer Tähekiir mööda Eestit ringi rändab ning millised seiklused ja elamused talle osaks saavad. Raamatus on juttu ka äpardustest ja apsakatest, mis võivad koerale looduses osaks saada, kui ettevaatamatult käituda või hooletuks muutuda. Tähekiir tuleb kõigist seiklustest siiski enam-vähem terve kasukaga välja ning õpib neist paljutki, näiteks kuidas edaspidi hoida eemale petlikest soolaugastest, torkivatest takjatest või hirmkõrgetest merelainetest.

Raamatus on palju huvitavaid värvifotosid Tähekiirest ja natuke ka teistest loomadest.

Kirjanikuga ja tema karvase sõbraga said kohtuda 3. ja 4. klassi õpilased. Enne kohtumist tutvusid õpilased autori raamatuga. 3. klass luges üheskoos raamatut mitu nädalat erinevates tundides. 4. klassi õpilased tutvusid raamatuga iseseisvalt. Tänu raamatu lugemisele oskasid õpilased kirjaniku käest asjalikumaid küsimusi esitada. Peale vahvaid seiklusi, mida kirjanik meile pajatas, said õpilased Tähekiirega natuke lähemalt tutvust ka teha. Tähekiir oli tõeliselt armas ja lastesõbralik koer.

Ragne Falilejev