Kool on avatud külalistele tööpäeviti juunis  kella 9:00 - 13:00

Juulis on kool külalistele suletud
Augustis on kool külalistele avatud tööpäeviti 15. augustist - 21.augustini  kella 9:00 - 13:00.
ja 21. augustist -31. augustini kella 9:00 - 15:00.

Ilusat suvevaheaega!

Kehtna Põhikooli õpilased said sellel õppeaastal osa keskkonnahariduslikest õppekäikudest, mis kinnistasid koolis õpitut. Eesmärgiks oli õpilastele teadvustada, kuidas ja miks loodust hoida ning kujundada keskkonnasäästlikku tarbimist. Õpilased said tutvuda looduskoosluste mitmekesisusega ja külastati erinevaid ettevõtteid. 1.klassid käisid Tallinna loomaaias ja Pahkla militaaralal; 2.klassid Nõval ja Tallinna botaanikaaias; 3.klass Energiakeskuses; 4.klass Väätsa prügilas; 5.klass Varblas ;  6.klass Sagadis ; 7.klass Lahemaal; 8.ja 9.klassid IRU SEJ, Eesti pandipakendis, Paljassaare reoveepuhastusjaamas ja Tallinna botaanikaaias. 3.ja 4.klassil toimusid kooli juures linnuhommikud, mida viis läbi ornitoloogiaühing.

Ma arvan, et õpilased said kogeda Eesti looduse mitmekesisust.

Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loe lähemalt veel klasside tegevuste kohta KIKi projektis SIIT.

Riina Lõhmus


* 17. juuni 2017 on Kehtna Põhikoolis tööpäev.
Põhikooli lõpetavad 9.klasside õpilased.
* 22. juuni 2017 on Kehtna Põhikool suletud

Direktor Liivi Siim

Ekspeditsiooniks ettevalmistumine algas juba jupp aega tagasi. Õp Kadri taotles keskkonnaametilt loa laiule minekuks, varus kokku liblikapüügiks vajaliku, koostas kaardid ja töölehed, pakkis kokku hunniku kirjandust (imetajate väljaheidetest lülijalgsete määramiseni). 8. klassi noormehed valmistasid nii umbes 1950.ndatest pärit liblikavõrkudele varred. Moraalselt valmistusime endale sisendades, et 2 päeva on võimalik hakkama saada telefoni, elektri ja mugavusteta. 8. juuni keskpäeval Hiiumaale jõudes käisime esmalt Vaemla villavabrikus, Orjaku linnuvaatlustornis, õp Kadri suvekodus ja tema naabrilt piima ostmas. Salinõmme sadamas ostsime kalurilt tuulehaugi ning kolmekilomeetrine  paadisõit Saarnaki laiule võiski alata. Saarnaki on 3,4 km pikk, 0,7 km lai ja 8,8 m merepinnast. Saarnakil on leitud üle 380 soontaimeliigi ja kirjeldatud 27 taimekooslust, pesitsevaid linnuliike on 50-60 ringis. 

Kogu seikluse vältel pidasime õppetundide raamatut, millest esimene tähelepanuväärne oli Orjaku linnuvaatlustornis, kus selgus tõsiasi, et merikotkad on päriselt olemas ja üks neist tiirutas Kassari kohal. Saarnaki laiule maabudes kohtuti nastkuga. See juhtum pani kiirelt rivis kõndides positsiooni valima, sest on ju teada, et kolmas ei tohi olla. Esimene ehmatab ussi, teise inimese peale ei jõua ta veel reageerida ja kolmas saab suraka. Meiega seda ei juhtunud. Kivimite “tunnis” saime teada, et Saarnaki laiul on kive, mis sisaldavad 98% rauda, kuid kalliskive pole, kuigi uurisime tarkadest raamatutest kõik peatükid hoolega läbi. Putukatega tegelemise ajal tuletati meelde, et Eestis on 31 liiki pistesääski, millest enamik oli kindlasti kohal Saarnaki laiul ja olid väga pistevalmis. Liblikaid püüdes aga ei tohi kõndida puntras ja kui tabada kiil, kellel on vähem tiibu, kui teistel liigikaaslastel, siis ilmselt on tegemist sõjaveteraniga. Putukate sirutamisel avastati, et valged asjad lähevad mustaks, ka liblikad.

Meie söögivahetunnil avastasime, et soojad saiad kaovad kui soojad saiad. Puid vedades nentisime, et poolel teel väsivad kõigil käed ära. Kõigil.

Kehalise kasvatuse tunnis ujuti. Tõdeti, et merevesi muutub soojemaks, kui sellega sõbraks saadakse. Selline nägi lühidalt välja erinevate õppeainete lõimumine. 

Kõike avastatut ära märkida pole võimalik. Lühidalt öeldes andis meile uusi teadmisi ja kogemusi liblikasirutamine, kivimite- ja linnumääramine, hiietamine, öine hülgeretk, rookatuse hingeelu, ujumine täisriides, poolriides ja ujumisriides, päriselust kõnelemine öises saunaköögis, kooguga salvkaevust vee toomine, sauna kütmine, puude raiumine jms. Parim tänu sai öeldud ühe õpilase poolt enne paadile minekut: "Kohe homme hommikul tuleksin siia tagasi, aga siis juba mitmeks-mitmeks päevaks." Küllap sai igaüks aru, miks Fred Jüssi Saarnakit Põhjamaade Paradiisisaareks nimetanud. 

Pärast Leigeri pealt mahasõitu tegime peatuse Ungru mõisavaremete juures. Õp Kadri väljendas lootust, et uuel õppeaastal võiksid sarnased ekspeditsioonid toimuda sagedamini ning olla osaks loodusringist, Kehtnasse jõudsime väsinuna, aga küllap rahuloleva südamega. 

 

6. klassist osales Markus, 7. klassi õpilastest Dagmar, Angela ja Agnes ning Ino RÜG-st, 8. klassist Eneli, Jaanus, Kaspar ja Tanel, õpetajatest Kadri Pulk - meie ekspeditsioonijuht ja logistik, Reelika Laes - kroonik, trimmerdaja ja autojuht, Laura Piiper - köögiabiline ja fotograaf, Evelyn Kurg - autojuht, söögitegija.

Videot saab vaadata SIIT.

 

Evelyn Kurg, Reelika Laes